Tõenäoliselt oli Pirita jõesuue paatide randumispaiga ja sadamana kasutusel juba muinasajal. Esimese jahtklubilaadse organisatsioonina tegutses siin 1820 loodud Uljaste Purjetajate Ordu. Rõõm on tõdeda, et täna asub siin, Pirita jõesuudme vasakul kaldal, üks Eesti vanemaid ja suuremaid, üle 500 liikmega Kalevi Jahtklubi, mis asutati 8. veebruaril 1948.

Spordiseltsist Kalev alguse saanud Kalevi Jahtklubi on olnud 65 aastat purjetajate koduks ja kohtumispaigaks. Sümboolne on fakt, et klubi peahoone, mis on ehitatud arhitekt Peeter Tarvase projekti järgi ja valmis aastal 1949, kerkis sõjas venelaste poolt maha põletatud Kalevi seltsimaja müüridele. Vaatamata Eestis valitsenud võõrvõimule kandsid kalevlastest klubiliikmed edasi isamaalist vaimu ja kombeid ning väärtustasid oma käitumise ja tegudega jahtklubi ja Kalevi spordiseltsi.

Oma vorm ja sümboolika, eeskujulik võistluste korraldamine, purjespordi ja merenduse propageerimine, jahtkaptenite ja roolimeeste kasvatamine, purjetamise kui elustiili hoidmine – need on väärtused, mida klubi juhatused ja tegevjuhtkond koos klubiliikmetega on läbi aastakümnete järginud.

Tänu meie klubiliikmetele sai Tallinnast 1980. aastal olümpiaregatilinn ja Pirital põles 20.-30. juulini olümpiatuli.

Kalevi Jahtklubi (KJK) on kodusadamaks ca sajale väikelaevale ja paarikümnele külalisalusele. KJK koondab igas vanuses purjetajaid ja meresõpru. KJK liikmed on võitnud medaleid olümpiamängudelt, maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt. Edukad on oldud nii olümpiaklassides, kui ka avamere- ja jääpurjetamises.

Kalevlastest on olümpiamängudel Finn klassis 1960.a hõbemedali võitnud Aleksander Tśutselov, 1988.a võitsid kaksikvennad Tõnu ja Toomas Tõniste Souli olümpialt jahiklassis 470 hõbemedalid, 1992.a olümpiamängudelt Barcelonas tõid nad koju pronksmedalid.

Jääpurjetamise DN klassi maailmameistriteks on kalevlastest tulnud 1973 Ain Vilde, 1980 Mati Kuulmann ja 1984 Tiit Haagma.

2006.a tulid X-99 klassis maailmameistriteks kalevlased Jaak Jõgi, Indrek Lepp, Ando Raud ja Tammo Otsasoo.
2010.a tulid X-41 klassis maailmameistriteks Kalevi Jahtklubi liikmed Mati Sepp, Ago Rebane, Arvi Kink, Raul Grigorjev ja Riho Talumaa.
2014.a maailmameistrid avamerepurjetamises ORC B grupis on Jaak Jõgi, Kalev Vapper, Tammo Otsasoo, Ando Raud, Kalev Kaal, Martin Kaal, Indrek Rajangu ja Alar Volmer.

Kalevi Jahtklubi on aastate jooksul korraldanud palju suurvõistlusi, alates rahvusvahelistest Balti regattidest ja lõpetades erinevate jahiklasside Euroopa ja maailmameistrivõistlustega. Viimaste aastate suurvõistlustest väärivad märkimist 2004.a toimunud Draakon klassi Euroopa meistrivõistlused, 2010.a Laser Standard ja Laser Radial EM-regatt ning samal suvel Tallinnas purjetatud Melges 24 klassi maailmameistrivõistlused, samuti 2013,a korraldatud Finn klassi MM-regatt Finn Gold Cup.

Kalevi Jahtklubi on koos Pärnu jahtklubiga ka 2015 Pärnus peetavate ORC avamerejahtide EM-regati korraldaja.

Alates 1958.a on pea kõikidel suvedel oldud ka Eesti suurima avamerejahtide võistluse Muhu Väina regati korraldajaks. Viimastel aastatel on seda tehtud koostöös Pärnu Jahtklubi ja Saaremaa Merispordi Seltsiga. 2014.a oldi taas kord ka Baltic Offshore Week korraldajaks, millel selgusid Eesti ja Soome meistrid avamerepurjetamise ORC klassis.

Kalevi Jahtklubil on 1977. aastast oma Purjespordikool, kus purjetamistarkusi kogub 85 õpilast. Jahtklubi territooriumil tegutseb ka kalevlase Rein Ottosoni Purjespordikool.

Arvuka osavõtuga on alati ka Optimistidele ja Zoomidele korraldatav rahvusvaheline Spinnakeri regatt, mis 2014.a toimus juba 38. korda ning kus osales 142 Optimisti ja 59 Zoom 8 purjetajat.

Klubiliikmetele korraldatakse iganädalasi kolmapäevaregatte avamereahtidele ja jahtklubi karikavõistlusi. Talviti toimuvad meeleolukad klubiõhtud ja viiakse läbi väikelaevajuhtide ja purjetamiskohtunike koolitusi.

Kalevi Jahtklubi eesmärk on:
* Olla purjetamist propageeriv ja purjetamishuvilisi ühendav klubi;
* Pakkuda külalistele ja klubiliikmetele kvaliteetseid ja mitmekülgseid teenuseid;
* Pidevalt areneda, et saada parimaks kodu- ja külalissadamaks Soome lahe ääres.